0. Programmeerimise ajalugu, Süntaks, Muutujad

Pythoni ajalugu

Python on programmeerimiskeel, mille lõi 1991. aastal Guido van Rossum. See põhines osaliselt ABC ja C keeltele, eesmärgiga luua lihtsasti loetav ja mitmekülgne tööriist.

Olulisemad verstapostid:

• 2000 – ilmus Python 2.0, mis tõi kaasa näiteks loendite generaatorid.
• 2008 – avaldati Python 3.0, mis parandas keele varasemaid puudujääke ja lisas täieliku Unicode toe.
• Tänapäeval – Python on väga populaarne paljudes valdkondades:
  • veebiarendus: Django, Flask
  • andmetöötlus ja analüüs: Pandas, NumPy
  • tehisintellekt ja masinõpe: TensorFlow, PyTorch

Python on avatud lähtekoodiga ja töötab erinevates operatsioonisüsteemides. Seda arendab aktiivne ning ülemaailmne kogukond.

Pythoni süntaks

Pythonit iseloomustab puhas, lihtne ja loetav süntaks. Erinevalt paljudest teistest keeltest kasutatakse koodiplokkide tähistamiseks taanet (tavaliselt 4 tühikut), mitte loogelisi sulge.

Olulised süntaksielemendid:

• Võtmesõnad: if, for, while, def, class jms.
• Operaatorid: +, -, =, ==, and, or jne.
• Kommentaarid:
  • Üherealised: algavad # märgiga.
  • Mitmerealised: kirjutatakse kolmekordsete jutumärkide (""") vahele.

Näide:

x = 5
if x > 0:
    print("Positiivne arv")

Vale taande kasutamine tekitab süntaksivea juba programmi käivitamisel.

Muutujad Pythonis

Muutuja on nimi, mis viitab mälus salvestatud väärtusele. Pythonis kasutatakse dünaamilist tüübi määramist – muutuja tüüp selgub tema väärtusest automaatselt.

Näited:

x = 10         # täisarv (int)  
nimi = "Adri"  # tekst (str)  
hind = 19.99   # ujukomaarv (float)

Muutujate nimetamise reeglid:

• Peavad algama tähe või alakriipsuga (_).
• Ei tohi sisaldada tühikuid ega sümboleid (v.a _).
• Pythonis on tähesuurus oluline: nimi ja Nimi on erinevad muutujad.

Nähtavusala (scope):

• Lokaalne – muutuja on kasutatav ainult funktsiooni sees, kus see on loodud.
• Globaalne – muutuja on kättesaadav kogu programmis, kui see on defineeritud väljaspool funktsiooni.